|
Narva 6. Kooli sisehindamise läbiviimise kord
Kinnitatud direktori käskkirjaga 24.03.2011.a. nr 1.1-5/151
1. Üldalused
1.1 Narva 6. Kooli sisehindamissüsteem toimub vastavalt Haridus-ja teadusministri määrusele nr 62, 13.08.2009
“Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”.
1.2 Sisehindamine toimub nii kompleksselt kui ka üksikküsimustes
2. Sisehindamise eesmärgid
2.1 Hariduse kvaliteedi ja kooli arengu tagamine.
2.2 Tagasisede saamine kooli tegevusest , tegevuse analüüs ja järelduste tegemine.
2.3 Hinnangu andmine õppe-ja kasvatustöö tulemuslikkusele , järelduste tegemine
ja probleemide lahendamise viiside leidmine.
3. Sisekontrolli valdkonnad
3.1 Eestvedamine ja juhtimine
3.2 Personalijuhtimine
3.3 Koostöö huvigruppidega
3.4 Ressursside juhtimine
3.5 Õppe-ja kasvatusprotsess
3.6 Õpilastega seotud tulemused
3.7 Personaliga seotud tulumused
3.8 Huvigruppidega seotud tulemused
3.9 Õppeasutuse näitjad
4. Sisehindamise süsteemi kirjeldus
4.1 Sisehindamise süsteem koolis koosneb sisehindamisest ja sisekontrollist.
Sisekontrolli viib koolis läbi juhtkond vastavalt kinnitatud korrale. Sisekontrolli tulemuste alusel viib administratsioon läbi
arenguvestlusi töötajate ja õpilastega ning koostab õppeaasta lõpus aruande.
4.2 Kooli sisehindamise korra, sisehindamise kava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
4.3 Kooli direktor määrab sisehindamist teostavad isikud ning eksperdid. Isik, kes tegeleb sisehindamisega,
ei tee märkusi, ei kritiseeri õpetajate tööd ja tegevust kolleegide, õpilaste, vanemate juuresolekul.
4.4 Sisehindamise metoodid on järgmised: riikliku statistilise ja finantsaruandluse, eksamite
ja üleriigiliste tasemetööde, olümpiaadide ja õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu analüüs; tutvumine kooli
dokumentatsiooniga ja selle sisuline analüüs: arenguvestlused juhtkonnaga, pedagoogidega, teiste koolitöötajatega,
lapsevanematega, õpilastega, hoolekogu liikmetega, õpilasomavalitsuse liikmetega; tundide ja ürituste, õpilaste tööde
ja vihikute vaatlemine; temaatiliste kontrolltööde tegemine; tutvumine kooli ruumide seisundiga, õppevahendite ja-inventari
olemasoluga; ankeedid, intervjuud.
5. Sisehindamise tulemuste esitamine
5.1 Sisehindamise ja sisekontrolli tulemused vormistatakse tõendiga ja aktiga.
Sisehindamise akt koosneb järgmistest osadest:
- sissejuhatav osasissejuhatav osa, kus viidatakse sisehindamise alusele, iseloomustatakse lühidalt kooli;
kirjeldatakse sisehindamise temaatikat, meetodeid; märgitakse ka ajavahemik ja sisehindamises osalejate nimed ning viidatakse eelmise
sisehindamise toimumise ajale ja selles tuvastatud olulistele aspektidele.
- analüüsiv osa, kus kajastatakse igat valdkonda iseseisva alajaotusena, tuues esile saavutused
ja probleemid, kooli tugevad ja nõrgad küljed; õigusaktide ja kooli tegevust reguleerivate koolidokumentide rikkumisel tuuakse välja
akti või dokumendi nimetus; sisehindamise aktis ei viidata pedagoogidele nimeliselt.
- kokkuvõttev osa, milles esitatakse argumenteeritud ja põhjendatud järeldused koos
tulemustega.
- ettepanekute osa, kus tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks,
puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal õppealajuhatajad ja vastutavad isikud esitavad kirjaliku
avalduse ettekirjutiste täitmisest; suuremate puuduste korral teatatakse järelhindamise aeg.
5.2 Sisehindamise akti või tõendid allkirjastavad kõik sisehindamises osalenud isikud. Sisehindamise
akti kinnitab kooli direktor.
5.3 Sisehindamise akt või tõendid arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamise korrale.
5.4 Sisehindamise tulemused ei ole avalikud, need arutatakse läbi õppenõukogu istungil,
pärast seda informeerib direktor nendest kooli hoolekogu. Sisehindamise tulemused on kooli tegevuse täiustamise ja kooli arengukava
parandamise ja korrigeerimise aluseks.
|