Uus redaktsioon on arutletud ja heaks kiidetud õppenõukogu koosolekul nr.1 1.2-1.2 03.09.2008.a.

on kinnitatud direktori käskkirjaga nr.11-5.2 04.09.2008.a.

1.peatükk.
1. Reguleerimisala
1.1. Määrusega sätestatakse:
• põhi-ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise kord;
• õpilaste järgmisse klassi üleviimise tingimused;
• õpilaste täiendavale õppetööle alused;
• õpilaste klassikursust kordama jätmise ja kord, ning käitumise klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.
1.2. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr. 18
1.3. Korraga on sätestatud õpilaste hinded ja kontrolltööde regulaarsus ning sisu.
1.4. Hindamise korda reguleerib seadus üleriigiliste tasemetööde kirjutamisest.

2. Hindamise alused
2.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest, teadmistest ja oskustest.
2.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest, arvestates põhikooli ja gümnaasiumiseadust.
2.3. Kui õpilasele on vastavalt, haridus-ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr. 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud, individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaal õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

3. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
3.1. anda tagasisidet õpilase õppeedukusest ja toetada õpilase arengut;
3.2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist toetada edasise haridustee valikut;
3.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
3.4. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
3.5. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

4. Hindamisest teavitamine
Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldusest ja tingimustest on õigus saada teavaet lastevanematel, õpilasseaduslikul esindajal ja õppijatel kooli veebilehel, klassi-või/aineõpetajalt, koolijuhtkonnalt.

2.peatükk.
5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
Hindamisel käsutatakse viiepallisüsteemi, mis vastab kooli õppekava nõutele.
5.1. l.klassis hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi suuliselt. . Lisa nr.1
5.2. 5.-9.klassis õppeaine õpetajad koostavad kontrolltööde plaanija õppeveerandi ja kursuse algul teevad õpilastele teatavaks kontrolltööde teemad, hindamise aja, vormi. Plaani kinnitab õppealajuhataja.
5.3. Kontrolltööde hulk reguleeritakse tundide arvuga ja õppekava sisuga.
5.4. Kontrolltööde aega reguleerivad õppealajuhatajad. Ühel päeval ei või klassis olla üle 1 kontrolltöö. Kirjalikkude kontrolltööde ajad teatatakse vähemalt 2 nädalat enne läbiviimist.
5.5. Hinded "puudulik" ja "nõrk" parandatakse 10 päeva jooksul pärast kontrolltöö läbiviimist.
5.6. Aineõpetaja koostab individuaalset õppekava nõrkadele õpilastele ja töötab nendega selle alusel õppeaasta jooksul.
5.7. Kokkuvõtvad hinded on õppeveerandi ning õppeaasta hinded põhikoolis.
5.8. Veerandihinde paneb välja õpetaja jooksvate j a kontrolltööde eest saadud hinnete alusel.
5.9. Kokkuvõtvad hinded gümnaasiumis on kursuste hinded (1 aasta) ja gümnaasiumi hinded (3 aastat).

6. Üleminekueksamid 8.,10. ja 11. klassis
8., 10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminueksami õpilaste valikul:
1. vene keel ja kirjandus
2. matemaatika
3. eesti keel
4. võõrkeel
5. füüsika
Klassijuhatajad esitavad nimekirja õppealajuhatajale. Valik tehakse 1 .märtsiks.
6.1. Saades puuduliku hinde, üleminekueksami on võimalik uuesti sooritada 2 nädala jooksul.
6.2. Eksamimaterjal esitatakse kinnitamiseks 1.maiks.
6.3. Üleminekueksamitest vabastatakse õpilased, kes võitsid selles aines l.-3.koha linnaolümpiaadil.
6.4. Üleminekueksamitest võivad olla vabastatud õppenõukogu otsuse alusel õpilased, kellel on sellesaines ,,väga hea" hinne.

7. Hinded viiepallisüsteemis
7.1. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel käsutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7.2. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt. Õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel käsutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7.3. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel käsutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7.4. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel käsutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7.5. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel käsutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

8. Oskuste ja teadmiste hindamise põhimõtted
8.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse,-aasta-ja kooliastmehinne.
8.2. Mitterahuldava hinde saamisel, õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
8.3. Õpilasi, kes õpivad individuaalse programmi järgi, hinnatakse vastavalt individuaalprogrammile.

9. Kokkuvõttev hindamine 1.-3. kooliastmel
9.1. 1.klassis hinnatakse õpilase õpitulemusi suuliselt veerandi ja aasta lõpus.
9.2. 4.-9.klassis pannakse hinded välja õppeveerandi, poolaasta ja õppeaasta lõpus. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse hinne välja 2.õppeveerandi lõpus saadud hinnete alusel.
9.3. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
9.4. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk" koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
9.5. Individuaalset õppekava koostab aineõpetaja, selle täitmist kontrollib klassijuhataja ja kinnitab õppealajuhataja.
9.6. Täidetud lisatöö eest pannakse välja hinne eelnenud perioodi eest (õppeveerand, poolaasta).
9.7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole käsutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerand vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele ,,nõrk".
9.8. 9.klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles ei ole eksameid.

10. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel
10.1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse-ja kooliastmehindega.
10.2. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel.
10.3. Õpilasel, kellel on kursusehinne on "puudulik" või "nõrk", määratakse täiendav töö, mis tuleb teha 1 kuu jooksul pärast kursuse lõppu. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole käsutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele ,,nõrk".
10.4. 50% hinnetest ,,nõrk" ja "puudulik" annab koolile õiguse kustutada õpilase nimekirjast maha halva õppeedukuse tõttu.
10.5. Õppeaines, milles toimub riigieksam, pannakse hinne 12.klassi õpilastele enne riigieksami toimumist. Õppeainetes, milles riigieksamit ei ole, pannakse hinne õppeperioodi lõpus.
10.6. Hinded "puudulik" või "nõrk" on võimalik parandada kuni 30.augustini.
10.7. Vastutust info jõudmise eest õpilasteni ja lastevanemateni kannab klassijuhataja. Tema teeb vanematele teavaks kirjaliku ametikirja vormis info, mis on direktoriga allakirjutatud.

3.peatükk.
11. Käitumise ja hoolsuse hindamine
11.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise kord.
11.2. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul.
11.3. 1.-3 .kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.
11.4. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

12. Käitumise hindamine
12.1. Käitumise hindamise alus on kooli siseeskirja, kõlblusnormide ja eetika reeglite täitmine.
12.2. Hindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kelle käitumine vastab üld-ja kõlblusnormidele, käitumine on igas olukorras vastav. Õpilane täidab eeskujulikult ja pidevalt kooli siseeeskirja reegleid.
12.3. Hindega "hea" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli siseeeskirja reegleid ning kõlblusnorme.
12.4. Hindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes täidab üldiselt käitumis-ja kooli siseeeskirjas sätestatud reegleid, aga esinevad vead ja puudused.
12.5. Hindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilase käitumist, kes ei täida siseeeskirjas sätestatud reegleid, ei täida õpetajate nõudeid ja ei järgi kõlblusnorme ning eeskirju. Õpilaste käitumist võib hinnata "mitterahuldavaks" üksikute tegude eest või mittekõlbliku käitumise eest.

13. Hoolsuse hindamine
13.1. Hoolsuse hindamise alus on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: töökus, vastutustunne, kohusetundlikkus ja regulaarne koduste ülesannete tegemine.
13.2. Hindega "eeskujulik „ hinnatakse õpilaste hoolsust. Õpilane suhtub õppeülesannetesse kohusetudlikult, õpib kõike aineid vastavalt oma võimetele ja oskustele, teeb ülesandeid regulaarselt ja töökalt, on aktiivne ja teeb töö lõpuni.
13.3 Hindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeprotsessisse kohusetundilikult, regulaarselt teeb koduseid ülesandeid ja õpib vastavalt oma oskustele.
13.4. Hindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt, aga mitte regulaarselt teeb koduseid ülesandeid, ei õpi vastavalt oma oskustele, mõnikord laiskleb.
13.5. Hindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilaste hoolsust: õpilane ei õpi aastavalt oma oskustele, õppeprotsessisse suhtub lohakalt.

4.peatükk.
14. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
14.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
14.2. Vaidlustamine võib olla suuline või kirjalik.
14.3. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
14.4. Mittenõusoleku korral tehtud otsusega võib õpilane või lastevanemad pöörduda Narva linna Haridusosakonna poole viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

5. Peatükk
15. Õpilase täienavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine ning järgmisse klassi üleviimine.
15.1. Üleviimise ja õpilase klassikursust kordama jätmise otsus.
15.2. Küsimus õpilase üleviimise teisse klassi otsustatakse õppenõukogul õppeaasta hinnete või suulise hinnangu alusel.
15.3. Õppenõukogu otsustab õpilasele täiendava õppetöö rakendamisest klassijuhataja taotlusel.
15.4. Direktor määrab õpetajaid, kes peavad õpetama õpilast lisaõppekava järgi.
15.5. Täiendava õppetöö eest pannakse õpilasele aasta hinne kuni 3O.juunini.
15.6. Õpilased, kes õppisid individuaalse õppekava või lihtsustatud õppekava järgi, viiakse ülejärgmisesse klassi.
15.7. Õpilased viiakse ülejärgmisesse klassi vaatamata käitumise ja hoolsuse hindele.
15.8. Võib jätta õpilase klassikursust kordama järgmistel põhjustel:
• haigus;
• perekondlik olukord;
• väljasõit teisse riiki;
• ei ole soovi õppida
Sellel juhul arvastatakse vanemate nõusolekut ja soovi.
15.9. Gümnaasiumiastmes jäetakse õpilane korduskursustele oma soovi järgi. Põhjust määrab õppenõukogu.

6. Peatükk
16. Määruse rakendamine
16.1. Kool viib oma kodukorra hiljemalt 2006.aasta 1.jaanuariks. Sellest informeeritakse õpilased ja lastevanemad ning klassijuhataja.
16.2. Kodukord määratakse järgmistel printsipiidel:
• ainesektsioonide arutlus;
• administratiivnõukogu arutlus;
• õppenõukogu arutlus;
• hoolekogu arutlus
16.3. Gümnaasiumiastmes seadus hindamisest jõustub:
• l0.klassi õpilastele - 2005/2006.õa;
• ll.klassi õpilastele - 2006/2007.õa;
• 12.klassi õpilastele - 2007/2008.õa